Asutati idiootide vastane komitee

Räpakoll asutas hetkel idiootide vastase komitee. Eelkõige on see komitee suunatud selliste rumalate fruktide nagu Antirassistlik komitee vastu. Räpakoll isegi mitte ei lingi nende blogisse. No on lollakad. Isegi rassismi mõiste on neil vildakas ja pole korrektne. Miski komitee, mis toetub wikpeediale oma põhjendustes. Tule taevas appi. Raisk! Pealegi on see veel anonüümne. Keegi "vlad" kirjutab seal. Kes sa oled vlad? Ma pakun, et mõni idanaabri mõjuagent, kes seda antirassistliku idioodikampa küberruumis juhib ja seda kõik selle jaoks, et Eestit diskrediteerida. Umbes nii, et siin on kõik räiged rassistid ja pealegi fašistid ka veel. Mis nende eesmärk on? Viriseda siis kui keegi julgeb meedias öelda, et "näe, neeger jookseb" või häda on siis kui keegi ütleb, et neegrid jooksevad valgest inimesest kiiremini. Aga jooksevad ju. See on teõstatud, et erinevate rasside füüsilised omadused on teised ja murjamid jooksevad kiiremini lühikesio distantse, kuna nende lihased on teise kujuga. Raisk, kas sellise tõdemuse rääkija on siis rassist? Nende jaoks vis küll.

Pane meeter neeger!

Pane oma blogi põlema!

Räpakoll satub aeg - ajalt erinevatesse blogidesse. Nüüd on uus vidin. Küsimustik. Paljud küsivad: "Miks sa seda blogi loed?" või "Kas sulle see blogi meeldib?" ja muud sellist jama. Räpakoll vastab alati sellisetele variantidele, et täielik jama ja võiksid ära lõpetada. Räpakoll loodab, et mõni nutma ka hakkab. Miks? Räpakoll arvab, et tegu on mingit sorti eneserahuldamisega. Nii tore on ju vaadata tulemusi, kuidas ninnu-nännu üksteist kiidetakse. Oi, sul on nii tore blogi. Nännännäännäääää. Sa kirjutad nii nummilt. Fakk. Räpakoll ütleb, et jama. Enamus nendest eneseupitajatest ei vääri kärbsemustagi. Räpakoll vastab, et pane nüüd oma blogi põlema.

Musta pesu blogijad

Mari keppis Jüri, aga Jüril oli väike riist ja ta ei suutnud Mari rahuldada. Nad proovisid isekeskis ja proovisid abi otsida mujalt, aga Jüril oli ikka väike miniviiner – noku ja midagi paremaks ei läinud. Mari hakkas keppi mujalt otsima. Jüri onaneeris koduses peldikus õnnetu näoga niikaua, et käed läksid rakku. Mõne aasta pärast läks paarike lahku, kuid suure tüliga. Mõlemad peavad blogi. Nüüd hakkas Mari kirjutama, kui väike riist Jüril on ja kui mõttetu mehega tegu on ja kui vähe ta teenib ja kuidas ta sokid ikka haisevad. Eksmees omalt poolt lisas, et Mari on paras lits ja tõmbas ringi iga ettejuhtuva mehega ja on oma elus kilomeetrite viisi munni imenud.

Stiil ja sõnavara, mida Mari ja Jüri oma päevikus kasutavad, on tihti sama, mis Räpakollgi eespool kasutas. Peale nende kahe on veel hunnik tegelasi, kes armastavad kogu oma frustratsiooni blogirahva ette tuua ja end niiviisi välja elada. Nende elu on nagu pesukauss täis sitta ja kust, mis siis rõõmuga ülejäänutele kaela valatakse, et ka kõrvalseisjad saaksid osa nende fekaalidest küllastunud elust. Rõve on lugeda.

Jah, mis on rõvedam? Kas see, et Räpakoll ütleb vitt. Või see, et mõned inimesed kirjutavad suhteliselt neutraalsete sõnadega üksteist mustavaid tekste ja rõvetsevad ülejäänute kallal, eesmärgiga oma probleeme välja elada. Sellise mustamisega kinnitatakse ainult neid väiteid, mis vastaspooled üksteise suhtes pilluvad. Äkki ongi Jüril väike riist ja Mari on ilge lits. Miks muidu nii haiget juttu aetakse? Kuidagi peab ju oma vajakajäämised välja elama.